Wednesday, October 1, 2014

Pozisaun Makroekonomiku ho Orsamentu Estadu
Joao M. Saldanha, Ph.D
Presidenti Partidu Republikanu


Timor-Leste nia kondisaun makroekonomika tonka ho reseita minarai duranti tinan lima liu ba. Mos iha posibilidade situasaun ne'e kontinua iha tinan lima mai ne'e. Poblema makroekonomiku sira maka oinsa hasae moris (kresimentu) ekonomia, kontrola inflasaun, loke kampu servisu (lapangan kerja) ba ema hotu, promove estabilidade balansa pagamentu (balance of payments), ho promove igualdade (equity) dezenvovimentu entre grupu sira (kiak ho riku) ho entre regiaun (sidade ho foho). Atu resolve problema makrorkonomiku sira ne'e depende ba iha despesa estadu nebe foti hosi Fundu Minarai. Ida ne'e desafiu bot makroekonomia nia nebe mos sai aliserse ida Planu Estrategiku Dezenvolvimentu (PED la os PEDN) 2011 - 2030 nia. Tinan lima mai iha oportunidade diak atu resolve problema makroeknomiku sira ne'e liliu promove kresimentu ekonomiku sustentavel, hatun inflasaun, loke servisu barak, ho diversifika reseita estadu liu hosi dezenvolvimentu industria ho komersiu atu labele depende deit ba minarai, ho dezenvolvimentu integradu iha area rural atu promove inkluzaun ho hamenus desikilibriu ekonomiku entre grupu hi entre regiaun.

Hakerek ida ne'e diskuti aspetu makroekonomiku sira ne'e iha kontestu implementasaun PED 2011 - 2030.

Kresimentu ekonomiku

Kresimentu ekonomiku tinan lima ikus ne'e iha media (rata-rata) digitu rua nebe depende ba iha despeza estadu ho atividade ekonomika (industria ho komersiu) nebe kait makas ho despesa estadu nia. Maibe atu sustenta kresimentu digitu rua ne'e tinan lima mai sei iha difikuldade tanba atividade ekonomiku la kait diretu ho orsamentu estadu hanesan fabrika, hotel, ho servisu sira seluk sei minimu liu iha Timor-Leste atu fo impaktu signifikativu kresimentu ekonomiku. Share setor publiku iha ekonomia (GDP real) Timor-Leste bot tebes ho sae tinan tinan. Iha 2010, share setor publiku 40%, sae hosi 30% iha 2002. Bainhira setor industria ho servisu (services) tun fali hosi 35% ba iha 33% iha mos periudu hanesan (Livru 1 Orsamentu Estadu 2012:23).

Industria ho servisu ninia kontribuisaun ba ekonomia sei reflete nivel dezenvolvimentu nebe nasaun nia. Bainhira industria ho servisu ninia kontribuisaun iha GDP bot  (liu 50%) katak nasaun ne'e avansa ona tanba hun rendimentu ho kampu servisu maioria mai ona hosi setor Ida nee, la os ona mai hosi despesa estadu. Hanesan nasaun agraria atu aranka ba industrializasaun, Industria agribisnis hanesan pasu importante  ida ba Timor-Leste molok atu tama ba faze industria transformadora hanesan otomotivu (kareta), roupa, ho seluk tan nebe presiza skill diak ho kapital nebe bot. Nunee mos turismu presiza hetan atensaun bot iha tinan lima mai atu hasae rendimentu atu hamutuk ho industria ho komersiu hodi sustenta kresimentu ekonomiku digitu rua iha tempu PED nia laran.

Dezenvolvimentu industria, komersiu ho turismu presiza hetan insentivu hosi reforma rai liu hosi sertifikasaun nebe halao dadauk, dudu setor bankariu atu fo kreditu ba setor agribisnis, industria transformadora, ho turismu. Sertifikasuan rai nebe hahu tiha ona presiza agresivu liu tan tinan hirak nebe mai. Nunee mos Banco Nacional Comercial de Timor-Leste (BNCTL) nebe governu nia banku presiza hasae tan ninia kapital ho rekursu humanu atu bele kanaliza kreditu bot liu tan ba setor sira temi iha leten ne'e. Kreditu la fo fila (non performing loans) BNCTL nia kiik kompara ho banku sira seluk iha Timor-Leste. Ida ne'e hatudu kapasidade diak banku estadu ne'e.

Iha sorin seluk, respeita kontratu nebe suporta ho sistema judisial nebe forti sai fator importante atu fo incentivu ba industria, komersiu, ho turismu buras iha Timor-Leste. Investimentu domestiku ka estrangeiru sei la bot bainhira contract enforcement (penegakkan kontrak) sei fraku. Nunee mos registu kompainia sei sai nafatin desafiu bot atu dada investmentu mai iha Timor-Leste. Ita presiza loron barak atu regista kompainia ida iha Timor-Leste tanba rekezitu oi-oin ho atendimentu la diak ba investor potensial sira.

Tanba ne'e mak ranking Timor-Leste iha Relatoriu Banku Mudial, Doing Business sei besik 170 hosi nasaun 185 nebe relatoriu ne'e kobre. Tanba ne'e tinan lima mai oin iha oportunidade diak atu halu reforma sira nebe Timor-Leste nia skor seidauk diak. Tenki iha target atu Ranking Timor-Leste bele sae hosi besik 170 ba iha 100. Sertifikasaun rai, hadia sistema judisial atu fo garantia ba kontratu, ho registu kompainia foun hanesan fator kritiku sira atu hasae investimentu domestiku ho liur mai ihanTimor-Leste. Nunee, iha tempu la kleur tan industria ho komersiu bele sai aliserse ba iha kresimentu ekonomia digitu rua ho to'o lalais mehi Timor-Leste atu sai nasaun ho rendimentu mediu aas tuir target SDP nia.

Inflasaun ho produsaun foos

Potensia agrikultura bot tebes tanba potensia natar nebe besik 75,000 ha, foin 45,000 ha deit mak halai. Nunee mos produtividade hare ha ida Timor-Leste nia kiik kompara ho nasaun seluk iha ita nia regiaun. Tanba ne'e, se ekstensifikasaun ho intensifikasaun agrikultura lao los, produsaun agrikultura sei kontribui makas ba dezenvolvimentu ekonomia nasaun nia tanba hasae produsaun hasae kresimentu ekonomiku, rendimentu, ho loke servisu ba ema barak. Rezolve problema agrikultura sei resolve mos problema makroeknomiku balu hanesan hamenus inflasaun iha Timor-Leste. Populasaun nasaun ne'e barak mak han foos maibe produsaun domestiku foos la to'o 70% nesesidade konsumu nasional. Tanba ne'e mak obriga governu importa foos ho kuantidade bot hosi nasaun seluk ho folin aas nebe fo todan ba balansu pagamentu Timor-Leste. Importasaun ho folin aas kontribui mos ba hasae inflasaun iha rai laran liliu bainhira folin minarai sae ho kustu transport mos aas.

Bainhira ita hare ba iha komponenti Consumer Price Index (CPI), inflasaun iha Timor-Leste sae tanba folin aihan, transporte, ho hatais. Nunee bainhira hasae produsaun hare/foos sei bele hamenus inflasaun iha Timor-Leste tanba hamenus importasaun foos nebe folin aas nebe hatodan tan ho folin minarai ho kustu transporte nebe sae.
Estudu ida konaba inflasaun iha Timor-Leste nebe halao hosi Ministeriu Finansa hetan katak folin minarai, depresiasaun dollar Amerikanu, ho despesa governu hanesan fator importante tolu nebe hasae inflasaun iha Timor-Leste. Folin minarai nebe sae hasae kustu transporte ho fo impaktu ba iha folin foos nia. Rezultante sasan sira nia folin sae nee mak inflasaun mos sae iha Timor-Leste. Nunee ita bele hare katak hasae produsaun foos la os deit kontribui ba iha resolve problema hamlaha iha Timor-Leste maibe mos resolve problema makronomia balu hanesan hamenus inflasaun ho hasae kresimentu ekonomiku.

Efisiensia Orsamentu Estadu

Orsamentu estadu liu hosi reseita minarai ho gas mak agora sai makina kresimentu ekonomiku Timor-Leste nia. Ita hein katak la kleur tan, makina kresimentu ekonomiku bele muda hosi orsamentu estadu ba setor agrikultura ho agribisnis antes de tama ba iha industria ho komersiu diskuti iha leten ne'e. Maibe ba tinan lima mai, knar orsamentu estadu sei bot atu sustenta kresimentu ekonomiku digitu rua. Tanba ne'e importante tebes atu promove efisiensia orsamentu estadu ho aloka orsamentu tuir prioridade sira nebe defini iha PED. Inefisiensia sira ne'e mosu tanba sistema orsamentu sei kuak barak nebe kontribui mos ba iha korupsaun. Analogu diak maka mota, irigasaun, ho natar. Bainhira irigasaun ida kuak tun sae, maka be nebe sai hosi mota mesmu ke bot sei too natar oituan deit tanba bee suli sai barak husi kuak irigasaun barak. Tamba ne'e atu hakarak be too natar barak tenki taka kuak sira nee.

Iha orsamentu estadu ita tenki taka sistema nia kuak, liliu orsamentu kapital. Nunee bele trava osan barak tanba sistema loke dalan ba ema nauk. Publikasaun kustu unitariu nebe los nebe orgaun estadu sira hotu refere ba bainhira halu orsamentu kapital (projetu) bele hamenus inefisiensia orsamentu makas tebes. Oras ne'e dadauk, sasan bele hanesan maibe agensia estadu sira tau folin la hanesan mesmu ke hosi vendor (penjual) ida deit. Tuir ne'e tenki iha eskrutiniu (review rigorozu) ba iha valor projetu sira nebe prepara hosi Ministeriu ka agensia Estadu sira. Atu to'o iha faze ida ne'e, presiza siklu orsamentu rua ka tolu. Maibe tenki komesa ona iha inisiu governasaun agora para ita bele salva orsamentu estadu barak nebe kuak bele liu 50%. Presizq reforma orsamentu kapital lalais hodi salva osan estadu nia ho hamenus tendensia korupsaun nebe la os tanba ema naokten maibe tanba sistema maka dudu ema halu korupsaun. Nunee agensia anti-korupsaun sira hanesan KAK ho Prokuradoria Geral bele halao sira nia servisu diak liu tan, julga duni ema naokten sira duke julga sala ema tanba sistema mak la diak. Ida ne'e mos bele kontribui ba iha resolve problema makroekonomia balu hanesan promove efisiensia iha uza rekursu finanseiru nasional. 

No comments:

Post a Comment